Jah, alustasin oma hommikut mitte siiski nii vara, kui lootsin - olin oma kella küll pannud kümneks tirisema kuid see selleks, hommik jõudis kätte alles pool 12, teadmisega et mul on aega kuskil 5 või vähem tundi et ajada joonde kõik mida vaja. 12:15 otsustasime emmega, et võtame selle linnatiiru siis ette bussiga, kui autot käepärast ei ole, või noh on aga see ei käivitu enne kui iss on selle parandusse viinud ja uued vidina kapoti alla soetanud, seega kiiruga läbi lõrtsi bussi peale ja linna. Minu õnneks või õnnetuseks hüppasime läbi Vilast ja nii ootamatu kui see ka polnud, on alati, leian ma endale just ülivingeid riideid just siis kui ma seda kõige vähem ootan, nagu see oleks suur asi millest kirjutada, aga ma kirjutan ikka - et ma sain endale ühe nunnu seeliku mida olin seal kuskil kuuaega tagais nillimas käinud ja siis seda mitte teatavatel masu põhjustel otsustanud mitte osta, ja NÄE, nüüd ta oli sealsamas ja oma õige hinnaga, või noo kinldasti oli sinna veel lisahindlust allahindluse puhul tehtud aga noo kollane silt on ikka kollane silt, ja pealegi kui sul on veeel NPNK kaart - maapealne paradiis, ütleks ma sellepeale. Ost tehtud, suundusime poodidesse, mida olime sunnitud külastama- ehk siis raamatupoed ja Novalux, jah just NOWALUX, sest seal on alati midagi head ja kasulikku, mida kodus võib vaja minna ja niisiis saingi enda Tartu tillukesse korterisse suure wok-panni mille peal nüüd tibule ja endale pastat hakkame valmistama, ilma piinadeta et midagi võiks üle äääre valguda, ma olen suhteliselt rahul selle ostuga ja pealegi sai emme ka endale tervelt 9a liitrise suure suure poti. Kuigi.. peaeesmärk..mille pärats linna läksime. Jäigi ostmata. Olles kätte saanud oma asjad, ruttasin mina Männi juurde ja ema edasi omi asju ajama. Jah. Suss ( on Männi ütleme nii et mõnikord üleannetu kass), ootas mind, vist, nagu tavaliselt, või oli see tema uksel seismine tingitud lihtsalt sellest et ta kuulis et keegi tuli ja siis oli lootus jälle välja ülemise korruse ukse taha emase jälgi nuuskima tuisata. ... JA ta suutis seda jälle, mu jalg ei peatanud teda, niisiis vuttvuttvutt trepist üles, kass sülle ja alla tagasi. Ja siis, FINALLY, nägin ma seda mida ma tatsin näha ( jätan selle siinkohal saladuseks) ja olin äärmiselt rõõmus ja õlevoolavalt õnnelik ja samas ka natuke kurb, et nägin teda ( jah tema, Martin Mänd- minu.. minu elukaaslane, elu kaaslane, seda mõlemas mõtte ) ja mind tabas korraga selline hellushoog, et ma ei tundisn et ei tahagi jälle üksi siia Tartu tulla ( jah ta käis põlve opil ja ta peab kodus taastuma kuskil 2 nädalat) ja hakati siin koristama ja muid asju tegema, mida peab tegema. Niisiis sõit Tartusse kulges üpriski mõnusalt ja ma sõin oma elu esimese American Hot Dog´i Statokas- imeline paik minumeeelest, nii pärast klubi kui vabal ajal. Ja jõudes meie väikse nunnu maja ette, ütlesid autos viibijadki et mu majal on nunnud aknaääred ( ma elan nimelt vanas kahekordses majas kesklinnas, mis näeb .. JAH tõesti näeb välja nagu nukumaja- teate küll selline kollaste pitsist aknaäärtega ja roosa laudadega üle löödud majake ) . Seda kuuldes läks ikka tuju paremaks ja astudes tuppa, ma nägin seda, Männi poollahtised kotid, minu kotid, pesetmata nõud- mitte et ma laisk oleks, seda EI, meil oli vesi ära kui neljapäeval lahkusime ja sinna need nõud jäidki- kraanikaussi. Alustasin otsast nagu alati- siis oli mul nii tore sõber, et tõi mulle lõpuks teleka ja mul on isegi hetkel 1 täiesti hästi mängiv kanal, ei sahise ega ragise ja pilt on täiesti selge. Vahepeal olin aga jõudnud ma üles panna riiuldi mis ma kodust keldrist tõin, jah ja ma sain ise sellega hakkama, täiesti ise, kruvisin kruvid seina ja asetasin sinna peale riiulid, mis on küll hetkel lahtised kuna polnud õige pikkusega kruve, aga ma olin uhke ja seda olid ka mu sõbrannad ;) ja nii saingi ma kõik oma meigi ja värgi ja särgi sinna peale laotatud ja siis ülemisele riiulile panin oma eesti kelle õpikud ja veel ühe ägeda raamatu, või isegi 2 ja sis veel 3 cosmot- need peavad ju olema iga korraliku tüdruku toas, sest kuidas muidu me leiaks üles G punkte, siin ja seal, ja noh igakord on sellel huumoriajakirjal midagi head pakkuda. Ja nüüd on kell nii palju ja ma pean homme veel loengusse minema ja ma pean siis veel ühe tüdrukuga kokku saama kes hakkab mulle rääkima, sellest kuidas USA-s suvel raamatuid müüa, ma ei tea kas ma ikka tegin õigesti et selle aja kokku lepppisin ( mulle helistati ja kuulsin et mu hea sõbranna oli lahkelt mu numbrit jaganud nii mulle siis helistati raamatumüügi osas seal kullamaal ) aga siiski, ma vist pean sinna ikka minema, nii noh ära kuulama ja siis koju tulema või raamatukokku minema ja oma võlad ära viima ja siis uued asjad võtma ja alustama oma referaati mida ma oleks pidanud alustama juba väheamlt kuu aega tagasi, et see selleks REEDEKS ära anda.
