Produktiivsus

Alustaks sellega, et meil ei ole elektrit, ma võiksin kirjutada terve raamatu Aleksandri tänava seiklustest, hetkel aga oli olukord selline et veetsin suure osa päevast õhtul kella kümneni raamatukogus grupitööd tehes ja ka oma eksamiks õppides. Olgem ausad, ma ei ole loodud õppima terve päeva, mu silmad lihtsalt tiirutasid peas ringi, nii et tekst muutus üsna mitmekordseks. Aga see selleks, kuna kodus sooja toitu teha ja ei saa ja see kapis niisama rikneb siis tegin kiirotidu shopingu uuest Tasku rimist, mis ei olnud suurem asi - ei Rimi ega toit, mis oli soolane ja rasvane. Ütleme nii et kogu toiduvalik oli üsna niru, aga ajab asja ära kui väga vaja :)
Natuke meie religiooni kodutööst - töö produktiivsus oli suht null algul, aga seltskond oli selle asemel väga ägenzzz ja chillgrill ja värki, seega sai kodutöö ka lõpuks siiski... valmis?

Muide mul oli täna teatriteadus eksam, jah ei teagi kuidas nüüd läks. Draama ja jant ja tegelaskond kahe tegelase näol ei kõlanud just paljutõotavalt, seega elame-näeme.

Aaa jaaa, täna koju jõudes, panin kodus paljupaljupalju, kõik küünlad mis olid põlema ja valgust oli küll, et oma materjali ja paberihunnikus tuhnida ning tuuulata.

Ja btw, ma lähen järgmine esmaspäev endale tšinšiljat vaatama, MA EI SUUDA SEDA ÄRA OODATA.

Aga lõpetseks on asjalood nii, et asun suve jälle, juba neljandat suve tööle Pärnu Jahtklubis, mis on nüüd veel uuem ja veel parem kui ennem, vähemasti kliendi seisukohast, baarilett meenutab veitsa sellist rannaklubi baariletti (H). Nii et Krisssu, meil saavad olema pikad ja produktiiivsed ( ja mõned sõnad jätan siinkohal vahele ) jahkltubipäevad.

Räägin paar seika siis laupäevast. Ärkasin äratuskella peale juba 8st ja poole üheksa seadsin sammud päikeselisel hommikul Pärnu Haigla suunas, käin vahel haigla kohvikus tööl. Tääpäev kestis kaheni ja inimesi oli jälle nii 10? kes otsustasid läbi astuda, greate successss. Pm siis nägin oma vana klassivenda kes oma uue autoga mu koju sõidutas, armas eks :).
Kuna õhtul oli teater, siis päevitasin paar tundi ning sättisin end valmis. Etenduse pealkirjaks oli siis "Ära muretse, kallis", tükk ise oli mõnusalt lihtsakoeline ja naljakas. Arvan et suurelt osalt tegid näidendi heaks siiski näitlejad nagu Carmen Mikiver, Jüri Vlassov jne. Soovitan. Aaaa ja õhtul jalutasime sõbrannaga linna, mis tavalise 30min asemel võttis 60min, me ei saa sellele siiani pihta?! Ja kuna me nii kurnatud olime, et jala ei oleks kuidagi jõudnud siis tuli appi sõber-klassivend kes meid ilusasti koju transportis.
Pühapäeval nägin oma kallist massööri ja käisin ka Jahtklubis vestlusel, ning asun sinna hullumajja tööle juba järgmine nv, wish me luck. ülejäänud päeva tiirutasime niisama linnas, või no mitte niisama ikka asja pärast, kuna olin igal õhtul oma eksamite jaoks ettevalmistusi teinud sis tegin seda pühapäevalgi natuke aega. Seejärel oli aeg asjad pakkida ja Miku autosse istuda ning uuesti Tartu poole sõitma hakata, vahepeatus oli jällegi suur-kaare tänaval.
JÄLLEGI oli säääski nagu tsikke ümber Ott Leplandi, hahaha terrible.
Ja nüüd on esmaspäeva hommik ja ma pean suutma keskenduda oma eesti nüüdiskirjandusele, muidu tuleb pahandus.

Enne juttu, üks väike teemakohane pildike lihtsalt meeldetuletuseks, sad but true


Mul oli täna siis kauaoodatud keeleteaduse ajaloo eksam, mis oli...wiked..Seejärel hakkasime kohe Pärnu poole kimama, Mikk tegi isegi ühe ohtliku manöövri, möödasõidu mis oli tingitud sõidan 130ga ja olen äge laulust. Mul tuli autos selline suvetsill tunne, et me mitte ei sõida Pärnusse vaid tripime niisama kaunil suvepäeval kaunil Maarjamaal ringi.. rarrr.. see oli sosofunfunfeeling.
IGAtahes, käisime õhtul ka boyfriendi onu ja onunaisel külas, neil on tilluke, sossu ja über-nunnu pisike beebitsikk, ei tasu mainidagi et ei saanud kogu õhtu teda sülest ära, ainukeseks häirivaks teguriks kogu grilli ja tsilli juures olid sääsed, sääselaine, sääseparv... pirrpirr... öööh, manustasime suurel hulgal siis mingid sääsespreid. Ja Kevin, 3 aastane poja, kes mind miskipärats veitsa pelgab, oli supertruper energiline ja ta oli ka ühtlasti ainuke vist keda sääsed ei söönud, .... selle pelgamise koha pealt öeldi mulle et, liiga vähe viibin seal..parandan?! Ühtlasi siis mainini häbis ära, et see oli minu esimene grill sel aastal.
Nüüüd produtseerin kodus kooliasju, kuna kluppiminekuks ei jätkunud enam piisavalt jaksu ja aega, jõuab.....sest.... suvi on ju kohekohe käes kui kõik eksamid ikka tehtud saab.

Crab

Põhimõtteliselt on olukord selline, et eile käisin Anne kanali juures päikest võtmas sooviga keeleteaduse eksamiks õppida. Asjad vedasid keeleteaduse osas viltu, aga muus suhtes vedasid isegi liiga joont pidi.
Täna hommikul konsentreerusin juba kell 8 trennile ja siis järgemööda keeleteaduseni, kuni tulid erinevad ahvatlevad pakkumised millest ma olin sunnitud keelduma keeleteaduse tõttu. Suurest igavusest tegin kodust oma crabi välimusest pilte ja õppisin keeleteadust ja jäin Jimi Hendrixi taustal tuttu.
Nüüd on vist aeg uuesti õppima hakata... i wish
Btw.. sain kõne et mind tahetakse tööle ja seega lähen laupäeval tööle! Ja ärgem unustagem ka mu sellesuvets kodu The Jahisadam of Kõrts ja Krissuuu
http://www.youtube.com/watch?v=8MkS5iFK0UU&feature=email

Handyman

Jah, alustasin oma hommikut mitte siiski nii vara, kui lootsin - olin oma kella küll pannud kümneks tirisema kuid see selleks, hommik jõudis kätte alles pool 12, teadmisega et mul on aega kuskil 5 või vähem tundi et ajada joonde kõik mida vaja. 12:15 otsustasime emmega, et võtame selle linnatiiru siis ette bussiga, kui autot käepärast ei ole, või noh on aga see ei käivitu enne kui iss on selle parandusse viinud ja uued vidina kapoti alla soetanud, seega kiiruga läbi lõrtsi bussi peale ja linna. Minu õnneks või õnnetuseks hüppasime läbi Vilast ja nii ootamatu kui see ka polnud, on alati, leian ma endale just ülivingeid riideid just siis kui ma seda kõige vähem ootan, nagu see oleks suur asi millest kirjutada, aga ma kirjutan ikka - et ma sain endale ühe nunnu seeliku mida olin seal kuskil kuuaega tagais nillimas käinud ja siis seda mitte teatavatel masu põhjustel otsustanud mitte osta, ja NÄE, nüüd ta oli sealsamas ja oma õige hinnaga, või noo kinldasti oli sinna veel lisahindlust allahindluse puhul tehtud aga noo kollane silt on ikka kollane silt, ja pealegi kui sul on veeel NPNK kaart - maapealne paradiis, ütleks ma sellepeale. Ost tehtud, suundusime poodidesse, mida olime sunnitud külastama- ehk siis raamatupoed ja Novalux, jah just NOWALUX, sest seal on alati midagi head ja kasulikku, mida kodus võib vaja minna ja niisiis saingi enda Tartu tillukesse korterisse suure wok-panni mille peal nüüd tibule ja endale pastat hakkame valmistama, ilma piinadeta et midagi võiks üle äääre valguda, ma olen suhteliselt rahul selle ostuga ja pealegi sai emme ka endale tervelt 9a liitrise suure suure poti. Kuigi.. peaeesmärk..mille pärats linna läksime. Jäigi ostmata. Olles kätte saanud oma asjad, ruttasin mina Männi juurde ja ema edasi omi asju ajama. Jah. Suss ( on Männi ütleme nii et mõnikord üleannetu kass), ootas mind, vist, nagu tavaliselt, või oli see tema uksel seismine tingitud lihtsalt sellest et ta kuulis et keegi tuli ja siis oli lootus jälle välja ülemise korruse ukse taha emase jälgi nuuskima tuisata. ... JA ta suutis seda jälle, mu jalg ei peatanud teda, niisiis vuttvuttvutt trepist üles, kass sülle ja alla tagasi. Ja siis, FINALLY, nägin ma seda mida ma tatsin näha ( jätan selle siinkohal saladuseks) ja olin äärmiselt rõõmus ja õlevoolavalt õnnelik ja samas ka natuke kurb, et nägin teda ( jah tema, Martin Mänd- minu.. minu elukaaslane, elu kaaslane, seda mõlemas mõtte ) ja mind tabas korraga selline hellushoog, et ma ei tundisn et ei tahagi jälle üksi siia Tartu tulla ( jah ta käis põlve opil ja ta peab kodus taastuma kuskil 2 nädalat) ja hakati siin koristama ja muid asju tegema, mida peab tegema. Niisiis sõit Tartusse kulges üpriski mõnusalt ja ma sõin oma elu esimese American Hot Dog´i Statokas- imeline paik minumeeelest, nii pärast klubi kui vabal ajal. Ja jõudes meie väikse nunnu maja ette, ütlesid autos viibijadki et mu majal on nunnud aknaääred ( ma elan nimelt vanas kahekordses majas kesklinnas, mis näeb .. JAH tõesti näeb välja nagu nukumaja- teate küll selline kollaste pitsist aknaäärtega ja roosa laudadega üle löödud majake ) . Seda kuuldes läks ikka tuju paremaks ja astudes tuppa, ma nägin seda, Männi poollahtised kotid, minu kotid, pesetmata nõud- mitte et ma laisk oleks, seda EI, meil oli vesi ära kui neljapäeval lahkusime ja sinna need nõud jäidki- kraanikaussi. Alustasin otsast nagu alati- siis oli mul nii tore sõber, et tõi mulle lõpuks teleka ja mul on isegi hetkel 1 täiesti hästi mängiv kanal, ei sahise ega ragise ja pilt on täiesti selge. Vahepeal olin aga jõudnud ma üles panna riiuldi mis ma kodust keldrist tõin, jah ja ma sain ise sellega hakkama, täiesti ise, kruvisin kruvid seina ja asetasin sinna peale riiulid, mis on küll hetkel lahtised kuna polnud õige pikkusega kruve, aga ma olin uhke ja seda olid ka mu sõbrannad ;) ja nii saingi ma kõik oma meigi ja värgi ja särgi sinna peale laotatud ja siis ülemisele riiulile panin oma eesti kelle õpikud ja veel ühe ägeda raamatu, või isegi 2 ja sis veel 3 cosmot- need peavad ju olema iga korraliku tüdruku toas, sest kuidas muidu me leiaks üles G punkte, siin ja seal, ja noh igakord on sellel huumoriajakirjal midagi head pakkuda. Ja nüüd on kell nii palju ja ma pean homme veel loengusse minema ja ma pean siis veel ühe tüdrukuga kokku saama kes hakkab mulle rääkima, sellest kuidas USA-s suvel raamatuid müüa, ma ei tea kas ma ikka tegin õigesti et selle aja kokku lepppisin ( mulle helistati ja kuulsin et mu hea sõbranna oli lahkelt mu numbrit jaganud nii mulle siis helistati raamatumüügi osas seal kullamaal ) aga siiski, ma vist pean sinna ikka minema, nii noh ära kuulama ja siis koju tulema või raamatukokku minema ja oma võlad ära viima ja siis uued asjad võtma ja alustama oma referaati mida ma oleks pidanud alustama juba väheamlt kuu aega tagasi, et see selleks REEDEKS ära anda.