Kell on 0:09 kui sisenen ÕIS'i ja mida ma näen, kõik on niiimegaaeglane, kuna kõik ju tahavad saada kõige parematesse loengutesse ehk on alanud registreerimine järgmiseks semestriks... juhhuuu. Ja ma ei saa siiani aru sellest metsainimese kombel tunglemiseks mis on vajalik et end registreerida, ülikool ei peaks vastu võtma nii umbes miljon inimest rohkem kui nad suudavad ära õpetada, seda seoses ka raamatukoguga kus raamatuid on 10 100 inimese kohta. Ei ole normaalne.

Ilusat regamist teile kallid kaasüliõpilased :)

Snow, snow, snow, yummi

Meil on Tartus lumetorm. Mulle meeldib, kohe eriti suur jõulutunne on ehk siis tunne, et jõuluvana sõidab kohe saaniga uksest sisse ja toob mulle eriti palju kingitusi :D. Okei ma ainult fantaseerin, aga tore on ikkagi.

Meil on nüüd palju lund, ja väljas on ka PÄRIS jahe, ja meie ei ole ikka leidnud korterit et siit *** ühikast ära kolida, kohati ajab päris hulluks :D. Aga see selleks, ei tohi lasta sellele väiksel asjal enam tuju rikkuda.
No ja ühesõnaga hakkasin ma trennis käima, täna on näiteks rasvapõletus - ehk siis saate aru kuhu ma trenniga tüürin. Ja teiseks lähen neljapäeval Tallinna - can't waittt, ja pühapäeval II advendil lähme Rootsi, seda ei suuda ma üldse ära oodata, ehk siis minu nädalavahetus saab alguse juba neljapäeval, kui tore see on :)).

It's not my place at all

Istun siin üksi oma suures armsas voodis, oma väga armsas toas, oma kodus - mis on põhiline, siin on kõik nii minuminu ja mul on siin äärmiselt mugav, hea ja rahulik olla. Ja siis on teispool pead mõtted, et ainult poolteist tundi veel ja siis pean hakkama again sinna kõheda Tartu ühika poole liikuma, kus mul on tekkinud juba unetushäired, see tundub iga pühapäeva õhtu, eriti mida jõulude poole, aina kriipim ja kriipim. Ma tean et ei tohiks niimoodi rääkida ega mõelda, aga mida ma teha saan, et kodu on nii armas, ja Tartust ei ole, vaatamata kõikidele mu jõupingutustele saanud minu kodu. Ilmselt ei saa ka, kuna nüüd ma isegi ei taha seda enam, lihtsalt käin oma kooli ära, õpin niipalju kui suudan ja jõuan ning teen kõik selleks et pooleteist aasta pärast saaksin ma Tartust õnnelikult lahkuda. Vat nii on lood hetkel :)

Sushi mushi ehk killuke naudingut

Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tahtsin teiega jagada seda ilusat toitu. Avastasin enda jaoks sushi alles sel suvel, ei arvanud sellest aastaid midagi kui kõik a'la kuulsused selle dieeti pidasid, ja kuna Pärnusse tehti sel suvel sushi restoran Ahoy, siis kasutasin ka juhust ning vupsasin sealt läbi, teen seda regulaarselt siiani, kuna seda lihtsalt ei saa võrrelda näiteks Kaubamaja omaga :).
Konkreetse valiku tellisime issi sünnipäeva puhul, nomnom.

Nüüd on süda jälle rahul et ka minul on tehtud sissekanne sushist.

Külastage http://www.ahoy.ee ning ka FB's kajastab igapäevaseid päevakaid.

Palju õnne!

Palju palju õnne ja vastupidamist, head närvikava ja kõike muud head sulle kallis issi meiega ka edaspidi. Ja ilusat juuste kasvatamist, need on sul varsti juba pikemad kui mul :))!!

S: Sinu tütar :)!

Iss

Lubasin teatriteemalist sissekannet, aga see ootab veel sahtlis.
Tegemistest tahan rääkida niipalju, et lõpuks ometi mulle tundub, et kõik asjad hakkavad väikesel viisil kokku klapitama ennast. Olen kuulnud nii mõndagi endast, seda kuidas teised mind ja minu tegemisi, ütlemisi kõrvalt näevad- ja see aitas nii nii palju mõistmaks ennast paremini, seda kuidas sinu sõnad pikkamööda muudavad inimest, ilma et sa ise midagi sellist taotlekski. Igastahes, sellest oli suurt kasu ja olen üsnagi kindel, et see toob kasu ka minu edasistele ütlemistele ja käitumisele. Julgeksin öelda et kõik on liikumas ülesmäge, aga eks aeg annab arutust.
Niisiis päevakohaste teemade juurde- käin peotantsukursustel, ja appiappi, mulle tõesti meeldib ning ma naudin juba vaikselt üha rohkem ja rohkem neid samme ja keerutusi, millega peab tõdema saab ikka päris palju nalja. Varsti olen valmis minema ballile (noh see sai öeldud juba konteksti pärast, usun et kuhugile ballile ma siiski niipea veel ei satu). Küll aga sattusin armsa sõbranna juurde nädalavahetusel, keda ei olnud küll terve suvi näinud ja peale ka veel. Juttu jätkus kauemaks ja vein voolas ojadena (siiski küll vaid minu klaasi, kuna kõik teised tarbisid kangemat).
Kooliga on asjad niikaugel, et, ei olegi vist väga kaugel, ootasin II kursuse alguses seda et saan võtta kõvasti rohkem aineid ja ainepunkte kui seda on 30- ehk suhteliselt madal, küll aga normile vastav punktisumma, lihtsalt kahjuks mitteüksi tarvilik aine ei klapi teiste tarvilike ainete aegadega, ma üldse imestan kuidas ülikooli süsteem üleval püsib ja kuidas lõpetada baka 3 aastaga, nii et sul on vaid 180EAP.d käes, siiani ei usu et see on võimalik. Ning kõrvalerialaga on hoopiski segased lood, olen õppinud aga seda et kõik mis meeldib, huvitab ja on põnev ei pruugi olla siiski sinu jaoks. Aga põidlad pihku ja lootma parimat :). Teatriteadusega on õnneks korras, kuna olen nüüd ametlikult teatriteaduse tudeng siis saan ikka toredaid kirju toredatelt inimestele ja veel toredama sisuga, kus mul on võimalus käia vaatamas erinevate väga heade eesti lavastajate töid. Selline asi on ainult kiiduväärt ja pealegi veel niinii exiting
Ning otsin jätkuvalt tööd, vähemasti hoian silmad kõrvad lahti ja lisasin ennast ka TÜ ülikooli tööpakkumiste listi, iga päev vupsab sealt läbi 3-4 erialast tööpakkumist, ehk näkkab.


Nüüd aga loen midagi ja vajun vaikselt unne kuna homme tuleb tegus päev :)

Musimusi Siljalt